Gaseeritud karastusjoogid sisaldavad mitmeid vajalikke aineid – karastusjookidest saab keha nii vett kui ka energiat.
Selles osas anname teile kasulikku teavet gaseeritud karastusjookide kohta. Võite viidatud kirjandusest ise lisa lugeda ning veenduda, et hirmujuttudel, mida olete ilmselt kuulnud, ei ole tõepõhja all.
Coca-Cola ja enamik teisi nii tavalisi kui ka dieetkarastusjooke sisaldavad 87–99,8% ulatuses vett ning on seetõttu organismi vedelikuvajaduse rahuldamiseks head vahendid. Mitmed uuringud on näidanud, et mida mitmekesisem on inimese joogivalik, seda kergem on tal suurtes kogustes vedelikke tarbida. Tänu sellele paraneb ka organismi üldine hüdratsioon.
Piisav vedelikutarbimine on tervise ja heaolu seisukohast hädavajalik. Kerge dehüdratsioon halvendab füüsilist ja kognitiivset võimekust ning tähelepanuvõimet. Raske dehüdratsioon võib põhjustada ränki haigusi, tüsistusi ja isegi surma. Meie kehas toimuv – rakkude ja organite talitlus – sõltub veest. Eksperdid on tunnistanud vee hapniku järel teiseks elutähtsaks ühendiks; samas on see ühend, mille tähtsust alahinnatakse kõige sagedamini.
Lisaks sellele, et vesi aitab seedida ja toidul imenduda, reguleerib ta kehatemperatuuri ja vereringet, kannab rakkudesse toitaineid ja hapnikku ning eemaldab kehast toksiine ja muid jääkaineid. Kehavedelikud moodustavad liigestele polstri ning kaitsevad põrutuste ja vigastuste eest kudesid ja organeid, sealhulgas selgroogu ja aju. Ilma kehas leiduvate vedeliketa ei tunneks me maitset, ei näeks, ei tunneks, ei mõtleks, ei kõnniks ega räägiks. Seda loetelu võiks lõputult jätkata. Ühesõnaga, meil ei oleks võimalik elu nautida, sest meil puuduks igasugune elu. W. H. Auden (1907–1973) on öelnud: “Tuhanded on elanud armastuseta, kuid ükski pole elanud veeta.”
Riikliku Teaduste Akadeemia Meditsiiniinstituudi (IOM/NAS) 2004. aastal avaldatud vett käsitleva aruande kohaselt aitavad organismi vedelikuvajadust rahuldada kõik, ka kofeiini sisaldavad joogid. Aruandes jagatakse muuhulgas täpsemaid soovitusi üldise vedelikutarbimise kohta – see hõlmab nii veejoomist kui ka teistest jookidest ja toidust saadavat vett.
Paljud peavad janutunnet organismi rehüdreerimise vajaduse märgiks, kuid see ei pruugi olla alati usaldusväärne näitaja. Vanematel inimestel, kelle aistingud on nõrgenenud, tekib seetõttu oht dehüdreeruda. Ka füüsiline aktiivsus, palav ilm ja stress võivad veekadu suurendada, mistõttu inimene peaks tarvitama tavalisest kaks kuni kuus korda rohkem vedelikku.
IOM-i/NAS-i aruande kohaselt peaksid täiskasvanud tarvitama 11–16 tassi vedelikku päevas. Lastele ja noortele piisab vähemast ehk 9–14 tassitäiest päevas. Igapäevase vedelikutarbimise hindamisel tuleb lisaks kofeiinivabadele jookidele arvestada ka kofeiini sisaldavaid jooke. Seega aitavad organismi vedelikuvajadust rahuldada kõik, ka kofeiini sisaldavad joogid (üks purk karastusjooki katab 9–14% keskmise täiskasvanu ööpäevasest veevajadusest, olenemata sellest, kas see on tavaline või dieetjook).
Energia
Kõik elusorganismid vajavad ellujäämiseks energiaallikaid. Inimesed saavad energia toidust ja joogist. Valke, sahhariide ehk süsivesikuid ja rasvu, mis annavad meie kehale vajaliku energia, nimetatakse makrotoitaineteks. Ka mikrotoitained, nagu vitamiinid ja mineraalained, on tervise seisukohast olulised. Kuigi nad ei ole energiaallikad (st ei anna kaloreid), aitavad nad organismis läbi viia energia kasutamiseks vajalikke keemilisi reaktsioone.
Gaseeritud karastusjoogid sisaldavad sahhariide, millest organism toodab vajalikku energiat. Toidust ja joogist saadavat energiat mõõdetakse kalorites – iga kalor loeb! Kõige olulisem on, et inimene saaks toitained kätte eri toitudest ja jookidest ning et füüsilise tegevusega kulutatud kalorid asendataks. Et inimestel on energiavajadus erinev, pakume nii väikese kalorsusega, vähendatud kalorsusega, kalorivabu kui ka tavalisi, suhkruga magustatud karastusjooke.
See võib paljusid üllatada, kuid karastusjookide kalorsus ja suhkrusisaldus on umbes sama mis paljudel puuviljamahladel. Näiteks portsjon Coca-Colat ei sisalda rohkem kaloreid ja suhkrut kui sama kogus apelsinimahla ning sisaldab vähem kaloreid ja suhkrut kui sama kogus õuna- või viinamarjamahla.
Kofeiin mõjutab mitmete karastusjookide üldist maitset, lisades neile pisut mõrkja varjundi. Kofeiin sobib maitse poolest hästi kokku ning annab nauditava tulemuse nii koos suhkruga kui ka väikese kalorsusega magusainetega. Väikeseid kofeiinikoguseid on mõnes karastusjoogis kasutatud juba üle sajandi. Kofeiini sisaldavad ka energiajoogid. Mõõdukas kogus kofeiini parandab paljudel nii tuju kui ka vaimset võimekust. Mõni inimene võib olla kofeiini suhtes ülitundlik, kuid sama kehtib kõigi ainete puhul. Oluline on aga meeles pidada, et kohv sisaldab kaks-kolm korda rohkem kofeiini kui Coca-Cola või Coca-Cola Light.
Järgnevalt anname kasulikku teavet gaseeritud karastusjookide kohta. Võite viidatud kirjandusest ise lisa lugeda ning veenduda, et hirmujuttudel, mida ilmselt kuulnud olete, ei ole tõepõhja all.
Allikad
Hüdratsioon
• U.S. Dept of Health and Human Services, U.S. Dept. of Agriculture. Dietary Guidelines for Americans 2005. http://www.healthierus.gov/dietaryguidelines
• Institute of Medicine / National Academy of Sciences. Dietary Reference Intakes for Water, Potassium, Sodium, Chloride and Sulfate. 2004. http://www.iom.edu/report.asp?id=18495
• Grandjean, A. C. jt. The effect of caffeinated, non-caffeinated caloric and non-caloric beverages on hydration. Journal of the American College of Nutrition, 19: 591–600, 2000.
Energia
• International Food Information Council / American Dietetic Association, 10 tips to healthy eating. Veebruar 1998. http://www.ific.org/publications/brochures/tentipsbroch.cfm
• International Food Information Council/US FDA, The benefits of balance, managing fat in your diet. Veebruar 1998. http://www.ific.org/publications/brochures/benbalbroch.cfm
• U.S. Dept of Health and Human Services, U.S. Dept. of Agriculture. Dietary Guidelines for Americans 2005. http://www.healthierus.gov/dietaryguidelines
