Küsimus
Kas gaseeritud karastusjookides sisalduvad väikese kalorsusega magusained (nt aspartaam) võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, sealhulgas vähki ja surma?
Ei. Internetis levivates kuulujuttudes on püütud väikese kalorsusega magusaineid seostada vähi ja teiste haigustega, kuid see ei vasta tõele. USA Riikliku Vähiinstituudi andmeil puuduvad tõendid selle kohta, nagu suurendaksid magusained inimeste vähiriski. USA Toitumisassotsiatsioon kinnitab, et täisväärtusliku toitumise korral on nii täiskalorsusega, vähendatud kalorsusega kui ka kalorivabad magusained täiesti ohutud.
Magusained sobivad hästi inimestele, kes soovivad alandada või säilitada oma kehakaalu, sest need annavad vähe või mitte üldse kaloreid, kuid on maitselt magusad. Enam kui 1000 täiskasvanut hõlmanud uuringus leiti, et inimesed, kes kasutavad väikese kalorsusega suhkruvabu toite ja jooke, toituvad kvaliteetsemalt. Nad tarbivad rohkem vitamiine ja mineraale, söövad väiksema kalorsusega toite ning toituvad kokkuvõttes tervislikumalt. USAs on toitudes ja jookides lubatud kasutada järgmisi väikese kalorsusega magusaineid.
Aspartaami kui väikese kalorsusega magusaine ohutust on kinnitatud rohkem kui 200 teaduslikus uurimuses. Seda on kasutatud üle 20 aasta ning see on saanud heakskiidu enam kui 100 riigis üle kogu maailma. Ka Euroopa toiduohutuse ameti (EFSA) põhjalik uuring kinnitas veel kord aspartaami ohutust. Aspartaam sisaldab fenüülalaniini ja seepärast ei tohiks fenüülketonuuriat põdevad inimesed seda tarvitada. Fenüülketonuuria on harv geneetiline haigus, mille suhtes kontrollitakse vastsündinuid kõigis riikides.
Atsesulfaamkaaliumi (Ace-K või atsesulfaam K) ohutust on näidatud enam kui 90 uurimuses. Praegusajal kasutatakse seda ainet toitudes, jookides, hambahügieenitoodetes ja ravimites umbes 90 riigis. Organism atsesulfaamkaaliumi ei lagunda, seetõttu ei anna see aine ka kaloreid. Atsesulfaam K on olnud Euroopas kasutusel alates 1983. ja USAs alates 1988. aastast.
Neotaam on uusim USAs heakskiidu saanud väikese kalorsusega magusaine, kuid ühtegi toodet, mis seda sisaldaks, ei ole USAs veel turule toodud. Et kõnealune aine on 7000 korda magusam kui suhkur, läheb seda toitude ja jookide magustamiseks tarvis väga väikestes kogustes. Neotaamiga on viidud läbi üle 110 inim- ja loomuuringu ning see on tunnistatud inimestele ohutuks.
Sahhariini on kasutatud toitudes ja jookides kalorivaba magusainena juba üle sajandi ning see aine on jätkuvalt väga populaarne. Sahhariin on saanud heakskiidu rohkem kui 100 riigis üle maailma ning selle ohutust on kontrollitud enam kui 30 inimuuringus. Ulatuslikud uuringud näitavad, et sahhariini tarvitamine ei ole kuidagi seotud vähiriski suurenemisega.
Sukraloos on suhkru derivaat, mille ohutust on näidatud viimase 20 aasta jooksul enam kui 100 teaduslikus uurimuses. Sõltumatud eksperdid on need uuringud üle vaadanud ning samuti järeldanud, et sukraloos on ohutu kõigile, sealhulgas rasedatele ja imetavatele naistele, lastele ja diabeedihaigetele. Sukraloosi kasutamine toitudes ja jookides on heaks kiidetud enam kui 50 riigis, sealhulgas USAs, Kanadas, Austraalias ja Mehhikos.
Allikad
• International Food Information Council, Review: Low-calorie sweeteners and health. Oktoober 2000. http://www.ific.org/publications/reviews/sweetenerir.cfm
• Sigman-Grant, M. J. ja Hsieh, G. Reported use of reduced-sugar foods and beverages reflect high-quality diets, Journal Food Science, 70: S42–46, 2005.
• American Dietetic Association, Position statement: Use of nutritive and nonnutritive sweeteners, Journal American Dietetic Association, 104: 255–275, 2004.
• Kroger, M. jt. Low-calorie sweeteners and other sugar substitutes: a review of the safety issues. Comprehensive Reviews Food Science Food Safety, 5: 35–47, 2006.
