Küsimus
Kas gaseeritud karastusjookide joomine põhjustab kaaluiivet? Kas see on praeguse rasvumisepideemia üks põhilisi põhjusi?
Ülekaalulisus ja rasvumine ei ole kuidagi seotud ei gaseeritud karastusjookide ega ühegi teise konkreetse toidu või joogiga. Ameerika Toitumisassotsiatsiooni kinnitusel on kõigil toitudel ja jookidel tasakaalustatud toitumises oma koht. Tuleb vaid jälgida, et inimene ei tarvitaks rohkem kaloreid kui tema organism põletab.
Gaseeritud karastusjoogid aitavad kustutada janu ning katta organismi vedelikuvajadust, kuid lisaks neile peaks tarvitama ka teisi jooke. Lisaks hüdratsioonile annavad gaseeritud karastusjoogid organismile sahhariidide näol „kütust”, mis muudetakse elutegevusele kuluvaks energiaks.
Uurides rasvunud inimeste toitumisharjumusi, ei ole teadlased tuvastanud ühtegi spetsiifilist toiduainet või jooki, mis oleks kaaluprobleemi peapõhjus. Kuigi mõnes uuringus on leitud seos suhkru või karastusjookide tarbimise ja kehakaalu suurenemise vahel, on palju ka selliseid uurimusi, kus seda seost ei ole ilmnenud. Ülekaalulised inimesed peaksid kehakaalu alandamiseks vähendama tarbitavate kalorite üldhulka, mitte loobuma mingi kindla toidu või joogi tarvitamisest. Kaalu aitab langetada ka regulaarne kehaline tegevus. Tegelikult tulebki heas vormis olemiseks just trenni teha – toitumine üksi ei taga head vormi.
Seega võivad inimesed valida just sellise karastusjoogi, mis vastab kõige enam nende maitsele ja kalorivajadusele. Saadaval on mitmesuguse kalorsusega gaseeritud karastusjoogid: kalorivabad ning väikese, vähendatud ja tavalise kalorsusega joogid. Coca-Cola Company joogi- ja pakendivalik võimaldab igaühel valida endale sobiv jook: mahl või mahlajook, dieetkarastusjook, tavaline karastusjook, jäätee või vesi.
Allikad
• Sigman-Grant, M. J. ja Hsieh, G. Reported use of reduced-sugar foods and beverages reflect high-quality diets, Journal Food Science, 70: S42–46, 2005.
• Kvaavik, E. jt. The stability of soft drinks intake from adolescence to adult age and the association between long-term consumption of soft drinks and lifestyle factors and body weight. Public Health Nutrition, 8: 149–157, 2005.
• Renwick, A. G. Intense sweeteners, food intake, and the weight of a body of evidence. Physiology Behavior, 55: 139–143, 1994.
• Janssen, I. jt. Comparison of overweight and obesity prevalence in school-aged youth from 34 countries and their relationships with physical activity and dietary patterns. Obesity Reviews, 6: 123–132, 2005.
Trennitegemise sagedus
Mitu korda nädalas keskmiselt – kui üldse – teeb inimene enda sõnul oma tervise nimel trenni?
Kõige aktiivsemad (treenivad kuuel kuni seitsmel päeval nädalas) on:
• mehed;
• inimesed, kelle kehamassiindeks (KMI*) on normaalne või annab tunnistust ülekaalulisusest;
• need, kes ei ole huvitatud sellest, mis tüüpi rasva nad tarvitavad.
Mitteaktiivsed on:
• need, kes nimetavad oma tervislikku seisundit rahuldavaks või kehvaks;
• need, kes nimetavad oma toitumisharjumusi ebatervislikuks;
• inimesed, kelle kehamassiindeks (KMI*) annab tunnistust rasvumisest;
• madalama haridustasemega inimesed;
• inimesed, kes ei ole oma tervisega rahul.
* Kehamassiindeks (KMI) arvutatakse inimese öeldud kaalu ja pikkuse alusel. Kategoriseerimisel lähtutakse Haiguste Kontrolli ja Ennetuse Keskuste (CDC) standarditest.
Energeetiline tasakaal
Üldiselt pööravad tarbijad peaaegu võrdset tähelepanu tarbitava toidu tüübile ja kogusele ning oma füüsilisele aktiivsusele, olenemata sellest, kas nad üritavad kaalu säilitada või alandada. **
Kui palju pöörate tähelepanu alltoodule, kui soovite oma kaalu säilitada?
Kui palju pöörate tähelepanu alltoodule, kui soovite oma kaalu alandada?
Ealise iseärasusena ilmneb, et üle 35-aastased tarbijad pööravad tõenäolisemalt tähelepanu tarbitava toidu/jookide kogusele, alla 35-aastased panevad aga pigem rõhku füüsilisele aktiivsusele, olenemata sellest, kas püütakse kehakaalu säilitada või alandada.
** Allikas: IFIC 2006 Food & Health Survey (n = 1000).
