Miks on kehaline aktiivsus noorukitele vajalik?

Ülle Ptšelovodova , treener

Lugejate valik!

Olles kehaliselt aktiivne tugevdad sa oma südant, vähendades nii riski südame-vereringe haigustele. Andes pidevalt oma kehale koormust liikumise näol tugevdad sa oma lihaseid, mis omakorda aitavad sul saavutada kena kehahoidu ja sellega koos tõstad sa ka oma enesekindlust ja -usaldust. Liikumise mõju puudutab pikkuse ja keha proportsioone, närvisüsteemi ja lihaste koostööd, süda, vereringe ja hingamiselundeid. Kehaliselt aktiivsed inimesed on parema vaimse tervisega kui inaktiivsed. Liikumine parandab meeleolu, vähendab kurvameelsust ja ülemäärast stressi. On leitud, et kehaline aktiivsus on seotud parema õppeedukusega.
Toitumine ning kehaline aktiivsus peaksid toetama teineteist. Kui olla kehaliselt aktiivne, võib lubada endale ka toitumise poole pealt pisut rohkem. Jälgima peaks, et toit oleks mitmekülgne ning mida päeva õhtupoole, seda vähem süsivesikuterikas.
Treenima peaks järjepidevalt, et kõigepealt saavutada treenitust ning seejärel hoidmaks oma saavutatud treenituse taset. Soovitav oleks alustada treeningutega vähemalt 3x nädalas. Alguses võib treeningu pikkuseks olla 20-30 minutit. Treeningu intensiivsus peaks olema mõõdukas (kerge hingeldus ja soojatunde tekkimine). Kui on treenitud ühesuguse koormusega juba mingi aeg, siis võib treeningkoormust tõsta. Tõstma peaks alguses treeningu pikkuse aega, mitte intensiivsust. Näiteks, kui treeningud olid siiani pikkusega kuni 30 minutit, siis järgnevalt võiks lisada iga treeningu lõppu veel 10 minutit (treeningu pikkuseks oleks, siis juba 40 minutit). Kui pole enne osalenud treeningutel või liigutanud ise lisaks, siis tuleks alustada rahulikult näteks 20-30 minutilisest mõõduka intensiivsusega kõnnist.
Kuidas saaksid muuta oma otsust lihtsamaks, et olla kehaliselt aktiivne regulaarselt?
• Leia endale mõttekaaslane, kellega koos alustada ja treenida. Kui sul on koer – tee talle rõõmu “kobedamate” jalutuskäikude näol. Kindlasti aitab treeninguid alustada kui ühined mõne grupiga.
• Treeningu valimisel lähtu kindlasti sellest, mis sulle meeldib
• Püstita endale eesmärgid, mida soovid saavutada. Eesmärgiks võib näiteks olla kaalulangetamine, vastupidavuse suurendamine, rühi parandamine jne.
• Tee märkmeid nii oma treeningute kui ka toitumise kohta.
Treeningu tulemusena tõuseb kehaline töövõime – sa jõuad rohkem; paraneb meeleolu ja kontsentratsioon, rüht, väljanägemine, enesetunne, uni; alaneb stressist tingitud lihaspinge; langeb liigne kehakaal ja on kergem hoida ennast endale sobivas kaalus.