Vitamiinid on eluks hädavajalikud ained, mis toetavad enamikku organismi funktsioonidest - kasvamist, energia tootmist (ise energeetilist väärtust ei oma), luude ainevahetust, immuunsüsteemi korrasolekut, jne. Kestev vitamiini(de) vaegus on organismile kahjulik ja võib tuua kaasa haiguslike seisundite kujunemise.
Inimese organism on võimeline ise sünteesima vaid mõnda üksikut vitamiini ja seetõttu on nende põhiallikateks siiski tasakaalustatud mitmekesine toit ning seedekulgla mikroobide elutegevus ja kunstlikud preparaadid omavad väiksemat tähtsust. Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu toiduga.Tuleb kindlasti meeles pidada, et vitamiinid osalevad organismi ainevahetuses, kuid ei anna energiat ning ei asenda seega teisi toitaineid (valke, rasvu, süsivesikuid). Vitamiinipreparaatidesse peaks suhtuma kui ravimitesse, sest vitamiinide liigne tarbimine võib osutuda sama ohtlikuks kui nende defitsiit.
Tähtsamatest vitamiinidest annab ülevaate vitamiinide tabel (linkida).
Vitamiinide sisaldus toidus oleneb väga palju ka toidu valmistamisviisist. Arvestada tuleb, et vitamiinid hävivad:
· kõrgetel temperatuuridel, näit. keetmisel, grillimisel, õlis kuumutamisel, röstimisel, konserveerimisel – eelista teistele võimalustele ahjus küpsetamist või hautamist väheses vees või õlis
· toidu igakordsel soojendamisel ja valmistoidu säilitamisel
· Õhuhapnikuga kokkupuutel
· Teatud metallidega kokkupuutel
· Päikesevalguse mõjul
· Vähem külmutades (külmutamist peetakse köögiviljade säilitamisel parimaks)
Optimaalne vitamiinide säilivus ja toitainete omastatavus saavutatakse toiduainete hautamisel väheses vees madalal temperatuuril ja minimaalse vajaliku aja jooksul. Vitamiinide omastamist halvendavad suitsetamine, kohv, alkohol, stress.
Mineraalained
Mineraalained on sama olulised toitained kui on vitamiinid. Nendest on organismis kõige rohkem kaltsiumi, millest 99% on luudes ja hammastes. Lapse- ja noorukieas, kui luud kasvavad kiiresti, on kaltsiumivajadus suurem kui täiskasvanueas.
Kui osasid vitamiine on organism võimeline ise sünteesima, siis mineraalaineid saame kahjuks ainult toidust. Enamus mineraalalineid imenduvad loomsetest toiduainetest paremini kui taimsetest. Toidu valmistamisel tuleb silmas pidada, et mineraalained lahustuvad vees nagu osad vitamiinidki – sellepärast tuleks mineraalainete ja vees lahustuvate vitamiinide kao vähendamiseks valmistada toitu väheses vees, mis katab vaevu hautatavad toiduained.
Võtmesõnad noorte mineraalainete tarbimisel on kaltsium ja raud. Kuna luude kasvades suureneb keha mass oluliselt on tugevate luude moodustumise eelduseks senisest suurem kaltsiumi sisaldus toidus. See peaks olema umbes 1200 mg päevas kuna umbes pool edaspidiseks eluks vajalikest kaltsiumivarudest kogutakse noorukieas. Kaltsium on tähtis ka noortele, kelle organismi aktiivne kasv on juba peatunud kuna kaltsiumivarude ladestumine luudesse kestab veel umbes kümme aastat. Raud on vajalik paljude verevalkude ehituses ja talituses ning veres hapniku sidumisel ja transpordis. Soovitatav päevane kogus on 12 kuni 15 milligrammi (mg) päevas.
