Mis on kunstlikud lisaained ja miks neid kasutatakse?
Lisaained on kas looduslikud või sünteetilised ning neid lisatakse toidule selle tootmisel tehnoloogilisel eesmärgil. Neid kasutatakse näiteks:
• toidu paremaks säilitamiseks, et kaitsta seda riknemise eest (säilitusained),
• vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid),
• toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid),
• toidu magustamiseks tavasuhkrute asemel (magusained),
• toidu hapniku põhjustava riknemise ärahoidmiseks (antioksüdandid).
Toote pakendil olevas koostisosade loetelus tähistatakse lisaained rühmanimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või numbriline tunnus. Lisaainete Euroopa numbritunnus ehk E tähendab seda, et lisaaine on kontrollitud ja saanud Euroopa Liidu heakskiidu.
Kõige rohkem toidus kasutatavate lisaainete rühmad on:
Toiduvärvid E 100–199
Säilitusained E 200–299
Antioksüdandid E 300–399
Emulgaatorid, stabilisaatorid E 400–499
Lisaainete kasutamise vajadus peab olema põhjendatud. Rasvarikaste toitude puhul on sageli vaja lisada antioksüdante, et kaitsta tooteid hapniku poolt põhjustatava rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Üheks kõige levinumaks antioksüdandiks on askorbiinhape E 300 (C-vitamiin).
Lihale ja lihatoodetele lisatakse sageli bakterite elutegevuse mahasurumiseks säilitusaineid nitriteid (E 249 ja E 250) ning nitraate (E 251 ja E 252). Need annavad lihale roosa värvuse.
Jookides kasutatakse säilitusainetest sorbiinhapet ja sorbaate (E 200, E 202–203) ning bensoehapet ja bensoaate (E 210–213). Samas leidub sorbiin- ja bensoehapet looduslikult ka teatud marjades.
Toiduvärve kasutatakse kõige rohkem kondiitritoodetes, maiustustes ja karastusjookides, aga ka jogurtis ning jäätises. Kui toode on väga eredavärviline, siis on selles tõenäoliselt kasutatud asotoiduvärve.
Lisaainete kasutamisele on toidugruppide kaupa kehtestatud maksimaalsed lubatud kogused ehk piirnormid. Kõik toidus kasutada lubatud lisaained on Euroopa Liidus, sealhulgas ka Eestis, hinnatud piirkoguste kasutamise juures inimese tervisele ohutuks. Ohutu ööpäevane tarbimise kogus arvestatakse mg-des kilogrammi kehakaalu kohta ja on sama kõikidele vanusegruppidele.)
Tarbijad peavad ise samuti jälgima, et nende toidulaud oleks mitmekülgne. See aitab vältida mõne lisaaine liigset sissesöömist.
