Küsimus
Ma olen kuulnud, et gaseeritud karastusjoogid ei lase luudele vajalikul kaltsiumil kehas imenduda, põhjustades luude hõrenemist ja nõrgenemist. Kas gaseeritud karastusjookide tarvitamine kahjustab luid?
Ei. Gaseeritud karastusjookide tarvitamine ei nõrgenda luid ega põhjusta osteoporoosi. Luuhädade peamine põhjus on kaltsiumivaene dieet (eriti noores eas), muutused naissuguhormoonide tasemes ja vähene jõutrenn.
Mõni inimene väidab, et liiga kõrge fosforitase (mis tuleneb koolajookides sisalduvast fosforhappest) põhjustab luude nõrgenemist ning et liigne kofeiinitarbimine ei lase kaltsiumil organismis imenduda. Eksperdid on neid väiteid mitu korda kontrollinud ja leidnud, et need ei vasta tõele.
• 1994. aastal korraldas USA Riiklik Terviseinstituut (NIH) konverentsi optimaalse kaltsiumitarbimise teemal ning kutsus sinna mitmeid tuntumaid osteoporoosi- ja luutervisespetsialiste. Ekspertide sõltumatu aruanne kinnitas: “Ei ole leitud tõendeid selle kohta, nagu mõjutaksid fosfaadid märkimisväärselt kaltsiumi imendumist või kehast välja viimist.” Ameerika Meditsiiniassotsiatsioon vaatas NIH ekspertide aruande üle ning jõudis järeldusele, et fosfaatide mõju kaltsiumi imendumisele on “füsioloogiliselt tähtsusetu”.
• 1997. aastal vaatas Riikliku Teaduste Akadeemia Meditsiiniinstituudi komisjon fosforit käsitlevad teadustööd üle ning leidis, et fosfor ei avalda kaltsiumi imendumisele negatiivset mõju. Komisjon järeldas, et enamiku vanuserühmade puhul ei ole ratsionaalset alust tarbitud kaltsiumi- ja fosforihulka omavahel seostada.
• 2000. aastal jõuti NIH konverentsil, mille eesmärk oli arendada konsensust osteoporoosi vallas, veel kord järeldusele, et toidus sisalduvad fosfor ja kofeiin ei mängi tasakaalustatult toituvate inimeste puhul osteoporoosi kujunemisel olulist rolli.
• 2004. aastal andis USA peaarsti luutervist ja osteoporoosi käsitlev aruanne ülevaate asjakohastest teadustulemustest. Aruandes leiti, et kuigi kaltsiumi ja fosforiga seoses on tõstatatud probleeme, ei avalda fosfor piisavas koguses kaltsiumi tarvitavate inimesele tervisele olulist mõju.
Fosforhapet, mis aitab anda koolajookidele nende eripärase maitse, on karastusjookides tegelikult väga väheses koguses. Riikliku Teaduste Akadeemia Meditsiiniinstituudi toidu ja toitumise komitee soovitab tarvitada päevas 1000 mg fosforit. Kaheksa untsi (240 ml) Coca-Colat sisaldab 41 mg ja sama kogus apelsinimahla 27 mg fosforit. Fosfor on looduses laialt levinud mineraal, mis on kõigile elusolenditele elutähtis mikrotoitaine. Fosfor mängib olulist rolli organismi energeetilises ainevahetuses ning on luude ja hammaste põhilisi koostisaineid. Keskmine ameeriklane saab karastusjookidest umbes 2% toidust omandatavast fosforist; 98% tuleb valgurikastest toitudest, nagu liha, juust, pähklid ja teraviljatooted.
Allikad
• U.S. Surgeon General. Bone Health and Osteoporosis: A Report of the Surgeon General. 2004. http://www.surgeongeneral.gov/library/bonehealth/content.html
• Institute of Medicine, National Academy of Sciences. Dietary Reference Intakes for Calcium, Phosphorus, Magnesium, Vitamin D, and Fluoride. http://www.nap.edu/catalog/5776.html
• Office of Dietary Supplements, National Institutes of Health. Dietary Supplement Fact Sheet: Calcium. http://ods.od.nih.gov/factsheets/calcium.asp
• CSDs and Bone Health, Coca-Cola Beverage Institute for Health and Wellness. http://www.beverageinstitute.org/beverages_
and_your_health/beverages_and_your_bones.shtml
