Küsimus
Ma olen kuulnud, et kaalu alandamiseks tuleb loobuda teatud toitudest, näiteks kiirtoidust, maiustustest ja gaseeritud karastusjookidest. Kas see on tõsi?
Ei ole olemas halbu toite või jooke, on vaid kehv dieet. Kui armastate šokolaadi, jäätist või suhkrut sisaldavaid jooke, siis ei pea te nendest loobuma (kuid pidage piiri – iga kalor loeb!). Tuleb lihtsalt toituda tasakaalustatult ning olla füüsiliselt aktiivne, s.o liikuda ja teha trenni.
Gaseeritud karastusjoogid võivad moodustada ühe osa tervislikust elustiilist, kuid nad ei tohi olla ainsad joogid, mida inimene tarbib, toituda tuleb mitmekesiselt ja olla füüsiliselt aktiivne. Gaseeritud karastusjoogid kustutavad janu ja aitavad katta organismi vedelikuvajadust. Nad sisaldavad sahhariide, millest organism saab vajalikku energiat. Coca-Cola Company joogi- ja pakendivalik annab tarbijale vabaduse valida endale sobiv jook – mahl või mahlajook, dieetkarastusjook, tavaline karastusjook, jäätee või vesi.
Hea tervis sõltub tarbitud kalorite ja füüsilise tegevuse käigus põletatud kalorite tasakaalust, mis on inimestel erinev. Teid võib see üllatada, kuid karastusjookide suhkrusisaldus ja kalorsus on umbes sama mis paljudel puuviljamahladel. Näiteks portsjon Coca-Colat ei sisalda rohkem suhkrut ja kaloreid kui sama kogus apelsinimahla ning sisaldab vähem suhkrut ja kaloreid kui sama kogus õuna- või viinamarjamahla.
Et inimesed vajavad erineva kalorsusega toiduaineid, tahavad nad valida erineva kalorsusega toitude ja jookide vahel. Pakume väikese kalorsusega, vähendatud kalorsusega ja kalorivabu karastusjooke ning tavalisi suhkruga magustatud karastusjooke. Kindlust lisab teadmine, et suhkrut ja väikese kalorsusega magusaineid on korduvalt kontrollinud paljud toidu- ja koostisainete eksperdid ning tunnistanud need ohutuks.
See, milline kehakaal on teie puhul õige, sõltub paljudest teguritest, nagu sugu, pikkus, vanus ja pärilikkus. Liigne keharasv suurendab kõrge vererõhu, südamehaiguste, ajurabanduse, diabeedi, mõne vähitüübi ja teiste haiguste esinemise ohtu, eriti kui üleliigne rasvakiht on ladestunud keskkohale. Liigne kõhnus seevastu võib põhjustada osteoporoosi, menstruaaltsükli häireid ja teisi terviseprobleeme. Kehakaalu pideva üles-alla kõikumise korral aitab kvalifitseeritud dietoloog või toitumisspetsialist koostada mõistliku toitumisplaani. Tervisliku kehakaalu säilitamiseks on oluline ka regulaarselt sportida.
Euroopa Toiduinformatsiooni Nõukogu korraldas 2005. aasta oktoobris ja novembris Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis ja Suurbritannias mitmeid tarbijaküsitlusi ning leidis riikide vahel mitmeid ühisjooni.
• Enamik tarbijaid pöörab tervislikule toitumisele suurt tähelepanu ning mõistab, et toidu kvaliteet ja toiteväärtus mängivad olulist rolli.
• Kuigi enamik tarbijaid peab kalorsuse märkimist toidule vajalikuks, ei lähtuta sellest tavaliselt ei toidu valikul ega oma toidulaua kujundamisel.
• Kalorsuse märkimine toidukaupade etikettidele on tõhus teavitusviis ning annab hea pildi toitude üldisest toiteväärtusest.
Allikad
• International Food Information Council / American Dietetic Association, 10 tips to healthy eating. Veebruar 1998. http://www.ific.org/publications/brochures/tentipsbroch.cfm
• International Food Information Council / US FDA, The benefits of balance, managing fat in your diet. Veebruar 1998. http://www.ific.org/publications/brochures/benbalbroch.cfm
Mis suurendab kehakaalu kõige tõenäolisemalt?
Kaloriallikad ja kaaluiive
Kui esitada inimestele küsimus kaloriallikate ja kaaluiibe seose kohta, siis õige vastusevariandi – “kaaluiibe põhjuseks on kalorite koguhulk” – valib vähem kui üks inimene kolmest (29%). Umbes sama suur hulk tarbijaid usub, et kaaluiibe kõige tõenäolisem põhjus on rasvast saadavad kalorid (26%) või sahhariididest saadavad kalorid (20%). Umbes veerand tarbijatest ei ole kindel, kas kalorid on kaaluiibega seotud.
(n = 1000)
Ei ole kindel
Rasvadest saadavad kalorid
Sahhariididest saadavad kalorid
Valkudest saadavad kalorid
Kalorite koguhulk
Allikas: IFIC 2006 Food & Health Survey.
Teadmised päevasest kalorivajadusest
Kui palju kaloreid peaks teiega ühevanune, ühepikkune ja sama palju kaaluv inimene teie arvates ööpäevas saama?
Nendest, kes ei suutnud ööpäevast vajalikku kalorihulka õigesti hinnata, vastasid umbes pooled “ei tea” ning ülejäänud kas üle- või alahindasid õiget kogust.
Ei osanud hinnata
Alahindas
Ülehindas
Hindas õigesti
88% vastas valesti
(n = 1000)
Allikas: IFIC 2006 Food & Health Survey.
