Toidust, toidu tervislikkusest, valikust kauplustes, jne. mõtlemine on loomulik, eriti arvestades, et tänapäeval tuleb toitumist puudutavt infot pidevalt nii ajakirjandusest kui televisioonist ja raadiost ja sellises infotulvas orienteeruda on tõesti raske.
Tähelepanelik tuleb olla siis kui mõtted keerlevad pidevalt toidu ja kehakaalu ümber ning ideaalne kehakaal ei lähtu enam ainult püüdest olla tervem ja edukam vadi kaalu alandamisest on saanud kinnisidee. Kui toidukoguste vähendamisest ja kehakaalu alandamisest on saanud omaette eesmärk, siis seda ei saa enam pidada normaalseks vaid tegemist on toitumishäirega, haigusega, mis vajab kindlasti arsti ja psühholoogi sekkumist. Isegi kui tekib väikseimgi kahtlus, et vajad abi toitumise planeerimisel või soovid õigest toitumisest rohkem teada saada, ära karda küsida nõu noortekabineti töötajalt, perearstilt, kooliõelt, dietoloogilt või mõnelt teiselt spetsialistilt.Toitumishäired on kahjuks tuntud peamiselt murdeealiste tüdrukute ja noorte naiste haigusena, kuna see on ka iga, mil naiselikkuse, kehakaalu ja -kuju probleemid on päevakorral ja kõik sellega seonduv tundub ülioluline. Palju harvem, kuid kahjuks viimasel ajal järjest sagedamini, on toitumishäired ka puberteedieas poistel ja noortel meestel. Kahjuks lähevad haigestumise vanusepiirid järjest laiemaks ja toitumishäirete all kannatajate hulgas diagnoositakse nii algklasside õpilasi kui ka vanureid. Tavalisim on toitumishäirete, eriti anoreksia, avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab saledat keha, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad.
Harilikult saavad toitumishäired alguse dieedipidamisest – mingil põhjusel võetakse eesmärgiks maha võtta paar kilo, kui see on saavutatud, siis unustatakse algne põhjus ja otsustatakse, et veelgi parem oleks veel paar kilo maha võtta ning lõpuks ununeb milleks need kilod oli vaja kaotada ja kilode kaotamisest saab kinnisidee. Viimase tõuke kaalu piiramiseks võib anda kasvõi mõni tühine keha kohta tehtud märkus või vanadest riietest välja kasvamine, mis noorukieas on aga täiesti normaalne ja loomulik. Samuti ei tasu järgida pimesi nn. „imedieete”, mis lubavad kiiret kaalulangust, kuid mis sageli ei lähtu tasakaalustatud tervisliku toitumise põhimõtetest.
Kõike sagedamini on toitumishäirete põhjused hoopis psühholoogilisd:
· Hirm jääda üksi;
· Püüd teistele meeldida – kõikjalt leiame infot, tänapäeval ilus, edukas, veetlev ja armastatud inimene on kõhn;
· Püüd olla arvestatav – tugeva enesekontrolli näitab võime olla oma keha peremees;
· Püüd olla hinnatav - tahan võita spordis, selleks peab mu keha olema vormis;
· Soov jääda lapseks, sest siis jääb mulle alles mu kodu;
· Hirm saada naiseks/meheks, sest võib-olla ei oska ma olla väärtuslik uutes tingimustes
· Soov, et minu pärast muretsetakse, et minuga tegeletakse (põhiliselt noortel)
Toitumishäirete kujunemisel toimib tihti järgnev ahel:
Soov kaalus alla võtta
->
Piiratakse söömist ja/või suurendatakse kehalist koormust
->
Kaal langeb
->
Tunne, et saavutatakse kontroll oma keha üle, ollakse ilusam, konkurentsivõimelisem
->
Kuna hea enesetunne ja väljanägemine on saavutaud nälgimise ja suurema kehalise koormusega, siis selle säilitamiseks tuleb samu pingutusi jätkata
->
Jätkamine on raske, sest pidevalt tuleb ennast kontrollida ja mõelda söögist, toidukoguste piiramise tulemusena hakkab tekkima füüsiline nõrkus
->
Esialgu saavutatu hakkab ununema, enesekontrolli tunne kaob, alanenud kaal saab harjumuspäraseks ja seda on vaja veelgi alandada
->
Arvatakse, et nälgimine aitab kuna alguses oli sellest abi
->
Nälgimisest saab kinnisidee, unustatakse põhjus, miks nälgimist alustati
Kõige levinumad toitumishäired tänapäeval on anoreksia (linkida) ja buliimia (linkida). Neist esimene, anoreksia, tähendab esilekutsutud nälgimisseisundit ja buliimia tähendab liigsöömist. Mõlemaid, nii anoreksiat kui ka buliimiat, loetakse psüühikahäireteks, mis on tingitud rahulolematusest oma figuuri ja kehakaaluga.
