Mai Maser, toitumisspetsialist.
Inimest võib võrrelda keerulise kombinaadiga, mida hoiab elus ja tegutsemises toit. Meie esivanematel oli sageli toidupuudust ning toidu saamine oli juhuslik. Ellu jäid need, kes suutsid siis, kui oli hea jahisaak, süüa rohkem kui vaja ja luua endasse varusid rasva näol. Kellel oli aga ainevahetus kiirem ning kes ei suutnud talletada reserve, olid halvemas olukorras.Praegu on toitu piisavalt ja üha olulisem on osata valida toitu nii, et saaksime kõiki vajalikke toitaineid, et toit oleks mitmekülgne ja täisväärtuslik ning et oskaksime süüa mõõdukalt, vastavalt liikumisaktiivsusele ja energia kulutamisele.
Arvatakse, et toidus on ligikaudu 600 eri ainet, milledest kindlasti peaksime saama iga päev 45. Kõik toitainete rühmad - valgud, rasvad , süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja vesi on vajalikud elutegevuse normaalseks kulgemiseks. Toit peab rahuldama igas eas inimese toitainete ja energiavajaduse ja kindlustama igale inimesele tervise. Peale selle peavad toitained olema maitseomaduste poolest sobivas kombinatsioonis.
Energiat andvad (energeetilised) toitained on valgud, rasvad ja süsivesikud, teised eeltoodud loetelust on aga väga väikesel hulgal vajalikud kaitsevõime, rakkude paljunemise, sootunnuste kujunemise jm aspektidest. Kõiki toitaineid saame erinevate toitude söömisel.
Toidusoovitused on see reeglistik, mis on teadlaste (biokeemikute, füsioloogide, keemikute, arstide, toitumisteadlaste jt) koostöös välja töötatud. Soovitustes on toitainete vajadust arvestades antud päeva jooksul vajalikud toidukogused nii toidugruppide vahelist kui ka grupisisest mitmekülgsust arvestades.
Erinevates geograafilistes piirkondades võivad olla erinevad toitumisharjumused ja tavad. Sellepärast on toidusoovitused regiooniti erinevad. Nii on Põhjamaade toitumissoovitused, Ameerika toitumissoovitused, Vahemeremaade toitumissoovitused jne. Ka Eestis on omad toitumis- ja toidusoovitused, mis on viimati koostatud 2006. aastal. Iga 5 aasta järel vaadatakse riiklikud toitumis-ja toidusoovitused üle, neid vajadusel täiendatakse ja muudetakse. Muudatused sõltuvad teaduse edusammudest ja ka toiduainetetööstuse arengust – erinevate tehnoloogiate kasutuselevõtmisest ja erinevate toitude valmistamisest.
Riiklikud toidusoovitused on igati teaduslikult põhjendatud ning neid arvestades säilitame tervise ja normaalkaalu.
Riiklikud toidusoovitused aitavad ka aru saada alternatiivsetest reklaamihõngulistest dieetidest, kus antakse nõu piirata mõnda toitainete gruppi, näiteks mitte süüa süsivesikuid. Igasugused ühekülgsed piirangud tulevad arvesse ainult haiguste korral ja neid määrab arst.
