Kasvueas suureneb tunduvalt noorte vitamiinide ja mineraalainete vajadus, et toetada organismi kiiret kasvuperioodi mis algab tüdrukutel vanuses 10-11 aastat, on kiireim 12 aasta vanuselt ning lõppeb umbes 15 aasta vanuselt. Poistel algab kasvu kiirenemine 12-13 aasta vanuses, saavutab tipu 14 aastaselt ja lõpeb umbes 19 aasta vanusena.
Intensiivne kasvuperiood toob kaasa muutused hormonaalsüsteemis, verehulga suurenemise ja nii kehapikkuse kui ka kaalu suurenemise. Toimuvad muutused mõjutavad kõiki organeid, kaasaarvatud aju.Organismi kiire kasvu tagamiseks peavad noored selles vanuses varasemast rohkem sööma. Sealjuures ei piisa ainult suuremast toidukogusest, vaid toit peab olema ka mitmekülgne ja andma kõiki organismi kasvuks vajalikke toitaineid (toiduainete komponendid mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab, näiteks valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mineraalid, jm.)
Toidust saadavad toitained jagatakse põhiliselt kaheks: mikro- ja makrotoitained. Makrotoitained on valgud, rasvad, süsivesikud, vesi, kiudained. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalid. Mikro- ja makrotoitained ei asenda üksteist!
Makrotoitaineid nimetatakse ka põhitoitaineteks ja neid vajame päevas kümnetes, isegi sadades grammides. Nende tähtsus seisneb selles, et nendest saab inimene energiat. Samuti on neid vaja keha kasvamiseks ja uute rakkude moodustumiseks. Enamus toite sisaldavad kolme kõige olulisemat tüüpi makrotoitainet – valke, rasvu, süsivesikuid. Mõned toiduained koosnevad ka ainult ühtte tüüpi makrotoitainest (näiteks suhkur – süsivesikutest, õli – rasvadest) kuid selliseid on väga vähe.
Makrotoitainete sisaldust poes müüdavates toiduainetes on lihtne kindlaks teha, kuna valkude, rasvade ja süsivesikute sisaldus toiduaines on märgitud kõigile eestis müüdavatele toidupanditele. Makrotoitainete sisaldus on enamasti märgitud 100g toiduaine kohta. Välismaistel pakenditel võivad olla samad näitajad toodud ühe portsjoni kohta (portsjoni kaal on sellisel juhul juurde märgitud)
Makrotoitainete ehk põhitoitainete liigtarbimise tulemusel saab inimene liiga palju energiat. See väljendub üleakaaluna kuna organism säilitab liigsed makrotoitained varuainena (näiteks nahaaluse rasvkoena). Kui saad toidus liiga vähe energiat, siis on tulemuseks kõhnumine ja alakaal.
Vitamiine (nimetatakse ka asendamatuteks toitaineteks) ja mineraale vajab inimene väga väikestes kogustes - mikrogrammidest kuni milligrammideni. Terve ja segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene saab vajalikud vitamiinid ja mineraalained toidust ning ei vaja täiendavaid preparaate.
VITAMIINID EI OLE TOIDU ASENDAJAD, neil ei ole energeetilist
Väärtust ja nad ei anna energiat. Vitamiinid ei asenda valke, rasvu, süsivesikuid, vett ega ka üksteist. Ei ole võimalik jääda terveks tarvitades vitamiine ja lõpetades söömise. Mõningaid vitamiine (näiteks K- ja B3-vitamiini) oskab inimese seedekanali mikrofloora ise sünteesida. Paljud vitamiinid on ensüümide (ühendid, mis osalevad enamikes organismis aset leidvatest protsessidest) koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet.
Vitamiinide sisaldus on suurem värsketes toiduainetes. Vitamiinid hävivad olulisel määral õhuga kokkupuutes, külmutamisel, keetmisel, praadimisel, kuumutamisel, metalliga kokkupuutel, konservides jm. Mineraalained on toiduvalmistamisel tunduvalt vastupidavamad.
