Süsivesikud meie toidus

Mai Maser, toitumisspetsialist

Lugejate valik!

Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega energiaallikaks. Nende vajadus on 55-60% päevasest toiduenergiast. 1 g süsivesikuid annab umbes 4,1 kcal energiat. Kuid termin süsivesik ei võrdu mõistega suhkur.
Suhkur on kokkuleppeline mõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi e. roosuhkru kohta. Selle all mõeldakse aga ka teisi magusamaitselisi ja vees lahustuvaid lihtsaid süsivesikud .


Toidu süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid, disahhariidid ja polüsahhariidid.
Monosahhariididest kasutame sagedamini:
- glükoosi e. viinamarjasuhkrut
- fruktoosi e. puuviljasuhkrut
Glükoos ei ole väga magus, kuid imendub seedekulglast kiiremini kui fruktoos. Seega vere glükoositaseme languse (hüpoglükeemia) korral mõjub vähemagus glükoosi tablett kiiremini kui “Marsi” pähklišokolaad. Glükoos on muuhulgas oluline aju tegevuseks.
Fruktoos on kõige magusam suhkur. Teda on ohtralt mees ja puuviljades. Tööstuses kasutatakse maisisiirupit, mis on hästi kõrge fruktoosisisaldusega.
Disahhariididest tuntakakse:
- sahharoosi e. tavalist lauasuhkrut
- laktoosi e. piimasuhkrut (mis on tegelikul galaktoosi ja glükoosi ühend).
- maltoosi e. linnasesuhkurut
Sahharoosileidub rohkesti suhruroos (kuni 26%) ja suhkrupeedis (kuni 24%). Laktoos moodustub piimanäärmetes. Selle hulk on lehmapiimas kuni 5%, rinnapiimas aga kuni 7%. Maltoos on taimne süsivesik ja moodustub tärklisest seemnete idanemisel.
Kõik eeltoodud süsivesikud on toitvad magustajad.
Polüsahhariidideks on:
- Tärklis
- Glükogeen.
Kõige tärkliserikkamad on kartul ja terad. Seedeelundites muudetakse tärklis glükoosiks.
Polüsahhariidide hulka ka kuuluvad ka
mittetärkliselised kiudained,
mis jagunevad vees lahustumatuteks ja vesilahustuvateks kiudaineteks. Viimaseid on rohkesti puu- ja teraviljades ning kaunviljades. Vees lahustumatu on tselluloos, mis on taime rakukestades.
Kiudainerikka toidu iga suutäis sisaldab vähem energiat kui magus ja rasvane toit. Peale selle on kiudained seedimist reguleeriva toimega ning nad kiirendavad toitkördi liikumist. Nad seovad vett ja mitmeid jääkaineid ning viivad need organismist välja, olles jämesoole vähktõbe ennetava ja kolesteroolitaset alandava toimega.


Süsivesikud on organismis varuainena maksas ja lihastes glükogeeni näol. See on ajutine glükoosi tagavara, mida saab vajadusel kasutada. Peale selle on süsivesikuid antikehade koosseisus, millistel on kaitsefunktsioon ning hormoonide koosseisus, millel on bioregulaatori funktsioon.
Üleliigne suhkru söömine annab nn. tühje kaloreid, st. et lauasuhkur ei sisalda valke, vitamiine, mineraalaineid ega kiudaineid. Seega saame suhteliselt palju energiat, kuid selline toit on tasakaalustamata.
Suhkrut on vaja, aga tema söömisel tuleb pidada piiri ja hoiduda liigtarbimisest!