Mai Maser, toitumisspetsialist
Eesti Toitumisteaduse Selts
Lugejate valik
• täielikku näljakuuri, mil juuakse ainult vett;
• mahlapaastu, kus juuakse mahla ja biojogurtit;
• monopaastu, kus süüakse ainult üht toiduainet pikema aja jooksul, näiteks värsket puu- ja köögivilja ja värskeid salateid.
Vett tuleks igal juhul juua 1,5 kuni 2 liitrit päevas.
Paastumine ei sobi kasvavale organismile. Eriti ohtlik on täielik näljakuur, mis võib väga tõsiselt tervist ohustada.
Lühiajalised koormusvabad päevad ei ole nii ohtlikud ja ülekaalulised võivad neid proovida. Ajaliselt tehakse koormusvabu päevi väga erinevalt. Võiks piirduda 1-2 koormusvaba päevaga ning korrata neid rütmiliselt 1- kuni 3-nädalaste vahedega.
K U I D kui süüa tervislikult ja vastavalt vajadusele, nii nagu soovitatakse Eesti toitumis- ja toidusoovitustes, ei ole vaja millestki „puhastuda“. Liigsöömisel ja vähese liikumise korral tekib üleliigne kehakaal koos kõige kaasnevaga. Siis tuleb söömist piirata, kuid vajalikke toitaineid tuleb iga päev süüa. Tuleb arvestada seda, et organism vajab iga päev energiat nii südametegevuseks, hingamiseks, ainevahetuseks kui ka igasuguse töö tegemiseks, ka vaimse töö jaoks. Energiat saab ainult toidust. Miks siis mõnel päeval jätta meid ilma kõigest?? Õigem oleks muuta toitumisviis tervislikuks ja elada normaalset elu toiduvaliku mõttes. Kindlasti on vaja iga päev liikuda 30 min kuni 1 tund.
Küsitav on ka see, kas paastuga vabaneb mürgistest laguproduktidest, nagu seda kirjeldavad autorid. Teadaolevalt kõik mürgid ( toksiinid) viiakse põhiliselt maksa, osa eraldub jääkidega neerude ja jämesoole kaudu. Kui oleme saanud mingit „mürki“, on see enne paastupäeva juba oma töö teinud!!
Iseasi on see, kui oleme mõnel ajal lausa õginud (pidustused, nt jõuluaeg). Siis igaühel kaob peale seda isu ja miks mitte mõnel päeval juua rohkesti vett, süüa õunu või biojogurtit.
