Buliimia ehk ülesöömine on enamasti noorte naiste seas levinud vaimse tervise häire millesse haigestub Euroopas umbes 2% noortest naistest ja tütarlastest. Meestel esineb neid häireid harva.
Buliimia esineb sageli koos anoreksiaga - umbes 50%-dil anorektikutest esineb ülesöömisperioode, mis on iseloomulikud buliimikutele. Need kaks diagnoosi ei välista teineteist - buliimiat diagnoositakse sageli neil, kelle kehakaal on normis või üle selle ning paljud buliimia all kannatavad inimesed on eelnevalt kannatanud anoreksia all.Buliimiasse haigestumise põhjuseks võib olla tugev kõhnumiskatse. Kui järjekindlusest jääb puudu võib enesekontroll kaduda ja tulemuseks on liigsöömishood – liiga suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul. Liigselt söödud kaloritest püütakse lahti saada tahtlikult oksendades, lahtisteid või organismist vett väljutavaid ravimeid tarvitades ning järgides rangeid dieete, nälgides või ülemäärase füüsilise koormusega. Liigsöömishoole järgneb tavaliselt masendus ja rahulolematus endaga.
Võrreldes anorektikutega jõuab buliimikuid ravile oluliselt rohkem, kuid siiski on kõhnumine ja ägedad liigsöömisperioodid kestnud tavaliselt aastaid enne ravile pöördumist. Ravi vajalikkuse teadvustamine nõuab suurt tahtejõudu ja on esimeseks sammuks tervenemisel.
Buliimikutel esineb sageli seedehäireid, kuna korrapäratu toitumine on organismi talitluse rütmi segi ajanud. Sagedase oksendamise tagajärjel võivad süljenäärmed suureneda ning nägu paistab selle tulemusena ümaram. Lisaks toimuvad söömishäirega inimese kehas suured muutused - pidev külmatunne, vererõhk langeb, nahk muutub kuivaks ja kahvatuks, juuksed hakkavad välja langema, hambad lagunema. Lõpuks võivad toitainete puuduse tõttu tekkida kõigi organite kahjustused. Naissoost buliimikutel tekivad harilikult ka menstruatsioonihäired
Sarnaselt anorektikutele on buliimikute ravi väga pikaajaline ja saab olla edukas ainult haige, psühholoogi ja dietoloogi tiheda koostöö tulemusena. Siiski on buliimikutel lootust, et kui inimene paraneb ning kehakaal ja söömise rütm taastuvad, paranevad mõne aja jooksul ka teised häired. Buliimia ravi kestab tavaliselt 4-5 kuud ja õige ning tulemusliku ravi korral need edaspidi enam ei kordu.
Kui Sul tekib väikseimgi kahtlus, et kannatad mõne toitumishäire all või soovid teada saada rohkem tervislikust toitumisest, siis küsi nõu eriala spetsialistidelt – noortenõustajalt, perearstilt, dietoloogilt või kooliõelt. Samuti tuleks vältida ajakirjanduses ja internetis levivaid „imedieete”, kuna need ei ole mõeldud pikaajaliseks järgimiseks. Tihti ei järgi need üldtunnustatud tasakaalustatud tervisliku toitumise soovitusi ja ei pruugi anda kasvavale noorele organismile piisavalt vajalikke toitaineid.
