Anoreksia on tahtlikult esilekutsutud nälgimisseisund. Euroopa andmete põhjal haigestub anoreksiasse umbes 0,28% noortest tütarlastest ja naistest.
Kõige sagedamini haigestuvad noored 14-18 aastased tütarlapsed, kelle elukutse või harrastus nõuab saledat keha nagu näiteks tantsijad, võimlejad, baleriinid ja modellid. Haigestunud naiste ja meeste suhe on umbes 10:1.Anoreksiasse haigestunutele on tihti omane tagasihoidlikkus oma emotsioonide väljendamisel, kinnine iseloom, eeskujulik käitumine, nad on edukad nii koolis kui tööl, tihti on nad kasvanud nõudlikus ja sihikindlas, tulemustele orienteeritud perekonnas. Anorektikutele on omane, et ennast väärtustatakse ainult kehakaalu ja figuuri põhjal – mida paremini suudetakse oma kaalu kontrollida, seda paremaks ja kõrgemalt hinnatavamaks ennast peetakse.
Anorektikule on omane mõtete keskendumine toidule, meeleolumuutused, ärrituvus, keskendumisraskused, loidus, tagasitõmbumine avalikkuse tähelepanu eest. Anoreksia võib tihti vahelduda buliimiaga, kuna pideva nälgimise tagajärjel tekivad nn. õgimishood, mis lõppevad söödud toidu välja oksendamisega.
Anoreksia tunnusteks on:
· Kehakaalu hoidmine antud vanusele ja pikkusele ettenähtud minimaalsest normaalkaalust 15-25% alla normi
· Tugev hirm kaalus juurde võtta, isegi kui ollakse alakaaluline. Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud
· Inimene harjutab end sööma äärmiselt vähe ja lahjat toitu või loobub söömisest
· Mõtlemine, meeleolu ja sotsiaalne elu muutuvad piiratuks, sagenevad meeleolu vaheldumised
· Naiste puhul on oluline sümptom vähemalt 3 järjestikkuse menstruaaltsükli puudumine
· Keelitamine, preemiad ja ähvardused ei aita, isegi kui isik lubab nälgimise lõpetada.
Anoreksia võib kaasa tuua väga tõsiseid muutusi organismis. Kuna toitu ei saada piisavalt, siis võib tekkida seedeorganite taandareng – väheneb seedenõrede eritumine, aeglustub seedimine, halveneb toitainete imendumine. Toitainete puuduse tõttu tekivad häired kogu organismi arengus, hormonaalsüsteemi, närvisüsteemi jt. elundkondade töös.
Kuna anoreksia on teadlikult esile kutsutud nälgimisseisund, siis haigestunud ei tunnista endale probleemi tõsidust vaid on rahul iga kaotatud kiloga ning sellepärast jõuavad väga vähesed haigestunutest arstideni. Eestis küll puudub täpne statistika haigestunute kohta kuid on teada mitmeid patsiente, kes on nälgimise tagajärjel surnud või jõuavad kriitilises seisus intensiivravisse. Anoreksia ravi toimub väga tihedas patsiendi, psühholoogi ja dietoloogi vahelises koostöös ja võtab aega isegi üle aasta. Ravi on edukam, kui kaasatud on keegi perekonnast või lähedastest. Ravi algab haiguse teadvustamisest ja kui haige saab haigusest aru ja soovib midagi muuta, järgneb sellele süstemaatiline psühhoteraapia.
Kui Sul tekib väikseimgi kahtlus, et kannatad mõne toitumishäire all või soovid teada saada rohkem tervislikust toitumisest, siis küsi nõu eriala spetsialistidelt – noortenõustajalt, perearstilt, dietoloogilt või kooliõelt.
